O nagu obskurant — inimene, kellele sihilikult meeldib asju keeruliseks ajada. Ükstapuha kas siis edevusest või rumalusest konstrueerib obskurant väga intellektuaalseid, reeglina mahukaid ja üdini segaseid asju, nagu näiteks paradigmad ja diskursused. Normaalsel inimesel on see hilis-teismeea lõpuetapp, kus igale poole võõrsõnu ja lõigupikkusi lauseid topitakse, obskurant seevastu nii jääbki. Ma arvan, et läbi aegade on "obskurant" minu sõimusõnade edetabelis olnud kindlalt esikolmikus, vast ainult "post-modernne" ja "psühhoanalüütiline" on veel hullemad.