Küülikuaugust alla.

Kirjutas Hanna 12. veebr 2009

„Kuule, pole mingit mõtet niimoodi nutta!" ütles ta siis enesele üsna järsult. „Annan sulle nõu: jäta otsekohe järele!" Ta andis endale harilikult väga head nõu (ehkki ta harva selle järgi talitas) ja mõnikord tõreles ta enesega nii rangelt, et pisarad tulid silma, ja ta mäletas, et kord oli ta püüdnud iseendale kõrvakiilu anda selle eest, et ta oli petnud iseennast kroketipartiis, mida ta iseenese vastu mängis — sest Alice, naljakas laps, armastas väga kujutleda, et ta on kaks inimest. „Aga praegu," mõtles vaene Alice, „pole mingit kasu kujutleda end kaheks inimeseks! Jah, minust on ju üheksainsakski korralikuks inimeseks vaevalt et küllalt järel!"
/Lewis Carroll „Alice Imedemaal"/

Hall & Oates — She's a Maniac

Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)

6 kommentaar(i):

  1. Kristian 12. veebr 2009, 18:08:00

    Aiaiaia :)

     
  2. Hanna 12. veebr 2009, 19:36:00

    Jah? :)

     
  3. Kristian 12. veebr 2009, 20:17:00

    Ei noh, lihtsalt see tsitaat mõjus kui aus ülestunnistus, et pole oldud päris kogu aeg korralik :)

    "... minust on ju üheksainsakski korralikuks inimeseks vaevalt et küllalt järel..."

    Või on teema kahestunud isiksuses? Kumb nendest siis täna postis?

     
  4. Hanna 12. veebr 2009, 20:18:00

    Ai, sa oled kaval.
    Aga mõlemas on tõtt.

     
  5. H 13. veebr 2009, 11:38:00

    Kummaline, et inimesed oskavad tihti ´iseendale väga head nõu anda. Kas nad siis on kahestunud või mitte. Kuid selle järgi toimimine käib enamusele üle jõu. Nagu oleks raske ennast usalda. Usaldada, et niimoodi toimida oleks ''hea''...

     
  6. Hanna 13. veebr 2009, 12:00:00

    Jah, just nii. Igasuguse teooria osas olen ma alati tugev olnud, saan asjadest õigesti aru.
    Aga kui tegutsemiseks läheb, tuleb naiselik ebaratsionaalsus mängu...

     

Postita kommentaar